Andruse päevakava koosneb põhiliselt kolmest asjast: trenn, puhkus, söök. Paar tundi trenni hommikul, sama palju õhtul. Pluss hulganisti jahmerdamist suuskadega: hommikul vastavalt ilmale määrimine, õhtul määrdest puhastamine ja parafiiniga katmine, järgmisel hommikul jälle määrimine. Hooldemehed on tal abiks vaid laagrites ja võistlustel. Andrus on suhteliselt koduse eluviisiga, tal ei meeldi käia pidudel, ta eelistab viibida kodus pere juures. Eriti koduseks muutub Veerpalude elu suusahooaja keskel. Rahvarohketest kohtadest on ju oht kurje gripipisikuid hankida. Kui keegi tahab külla tulla, siis küsitakse enne, et kas nad on terved. Koduloomadest on Veerpalude peres kass Aadikene, akvaariumikalad, kirju rott ning isane labradorikoer. Koera nimi on Forest van Dunga. Sportlikud saavutused Maailmameistrivõistlused Andrus Veerpalu on osalenud seitsmel korral maailmameistrivõistlustel.
Johannes Toimi õpilasena. Edasi jätkas ta 1985-1990 aastatel TSIK-is Ene Aigro,1990- 1996 aastatel Pärnumaa ,,Jõulu" suusaklubis Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel.Koos treener Mati Alaveriga käidi läbi pikk ja raske teekond kuni lõpuni. 3.ELUSTIIL. Andrus Veerpalu elab oma perega OtepäälSpordipisikuga on nakatatud kogu perekond.Abikaasa Angela on rulluisutamises tulnud ka Eesti karikavõitjaks.Lapsi on Veerpalude peres viis- Andreas,Anette,Anders,Anlourdees ja Andorres.Kahe vanema lapse nimed on juba mitmeid aastaid Eesti noorte suusaspordi uudistest läbi jooksnud.Ega asjata öelda:"Käbi ei kuku kännust kaugele!" Andrus on suhteliselt koduse eluviisiga-talle ei meeldi pidudel käia vaid ta eelistab viibida kodus pere juures.Oma tippsportlase karjääri jooksul hindas ta seda aega väga,kui võistluste ja treeninglaagrite vahel sai kodus olla.Suusahooaja keskel oligi see tark
Veerpalud alustavad suusakarjääri poolteise aasta vanuselt Veerpalude viiest lapsest neli on omavanuste seas Eesti parimad suusatajad. Küllap on ka kahene Andorres, kes valdab nii murdmaa- kui slaalomisuuski. Isa Andrus tunnistab, et pole poegi- tütreid suunates oluliselt vähem auahne, kui oli sportlasena. Gunnar Press Tartu - Otepää Kas laste tulemused teevad uhkeks isegi kahe olümpiakullaga isa? Perekonnapea
«Ju ei suutnud sõbrad talle nii palju mõju avaldada, et Andrus nendega kõike kaasa teeks,» järeldab Mikk. Olles lapanud vanu klassipäevikuid, langetab Mikk Veerpalu kohta kokkuvõtva hinnangu: «Tavaline koolipoiss. Ega ta väga korralik ei olnud. Käitumine oli ju rahuldav.» Vana pildialbumit sirvides meenub Mikule suusavõistlus kooli staadionil, kus 7. klassi õpilane Andrus Veerpalu pistis teiste seas rinda ka õpetajatega. Selles, et poisist sai suusataja, peab ta «süüdlaseks» Veerpalude kodu, ennekõike ema Ainot, kes käis vajadusel enne starti koguni poja lumelaudu määrimas. Rääma põhikool tunnustab oma kuulsaimat õpilast paraadukse kõrvale kinnitatud tahvliga, mis teatab, et siin on õppinud olümpiavõitja Andrus Veerpalu. Direktor Elmo Medar unistab, et kunagi võiks õppeasutusele koguni Veerpalu nime anda. Aga mitte enne, kui remondi järele kisendavad koolimaja välisseinad ja klassiruumid on saanud värske värvikihi.
annaabi.ee 
