Hüdrosfäär
Merevee mineraalses koostises on
kõige rohkem NaCl (78%). Suurima osatähtsussega ongi kloriidid (NaCl, KCl, MgCl2), sulfaadid (MgSO4,
CaSO4, K2SO4) ja karbonaadid (CaCO3). Merevee soolsus mõjutab üpris otseselt elustikku, näiteks liikide
arvu. See on suurim 35-40 soolsuse korral, kõige väiksem aga 5-15 juures.
Jõgede toitumine ja veereziim:
Jõgede toiteallikad on lumevesi, sademed, mäeliustike jää ja põhjavesi. Jõgede veereziim kajastab muutusi jõe
veerohkuses, veetasemes ja voolukiiruses.
Suur- ja madalvesi esinevad korrapäraselt, tulvad esinevad juhuslikult. Suur- ja madalvesi esineb igal aastal, aga
kõrvalekaldeid võib ette tulla keskmises tasemes ja vooluhulga suuruses. Erinevused võivad olla tingitud ka
jõgede geograafilisest asendist. Piirkondades, kus esineb kaks suurveeperioodi, jääb nende vahele tavaliselt ka
kaks madalveeperioodi.
Suurvesi esineb kevadel ja suvel. Kevadel siis, kui jõe suurim toiteallikas on sulanud lumevesi
annaabi.ee 
