rajama piiskopilinnust. 1279. a andis piiskop Hermann I Haapsalule linnaõigused. ● 14. saj II poolel viis piiskop oma residentsi üle Kuressaarde. Piiskopi nõukogu -toomkapiitel -jäi edasi Haapsallu. 1559. a müüs piiskop Johannes V Münchhausen piiskopkonna30 00 taalri eest Taani kuningale Frederik II-le. See omakorda loovutas piiskopkonna oma vennale hertsog Magnusele.Hertsog Magnus oli ka ainuke piiskop, kes vermis Haapsalus oma raha -veeringuid ja killingeid. Liivi sõja käigus laastasid piiskopkonda rootslased,taanlased, venelased, poolakad.1581. a läks piiskopkond Rootsi riigi valdusse, saades Eestimaa provintsi osaks. 2. Läänikorralduse kujunemine keskaegses Eestis Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus. Väikeriikide territoorium oli jagatud (läänistatud) maahärrae (senjööride) poolt läänideks (feoodideks). Lääni omanik (feodaal) oli vasallina
pärast äkilise surma. Õhtul kella kuue paiku lausus ta Johannese mäletamise järgi: "See on lõppenud!" ja langetanud pea, heitis hinge. Mantegna. Kolgata. Louvre. Üks ilmekaimalt Jeesuse kannatusi e. passiooni kajastava teose "Kolgata" autor on itaalia vararenessansi maalija Mantegna [manten´ja] (1431-1506). Teose kõige suuremaks õnnestumiseks on ristipuude all seisvate ahastavate naiste ja rahumeeli maas istuvate veeringuid veeretavate valvurite vastandamine. Väga õnnestunud on Mantegnal ka pildi vasakul serval seisev nooruke Johannes, kelle pilk on suunatud kõrgel ristipuul piinlevale õpetajale. Selle teose originaal asub Louvre'is. Grünewald. Isenheimi altar. Colmar. Prantsusmaa. Väga paljude Kristuse ristikannatusi kujutavate teoste hulgast nimetagem saksa kunstniku Matthias Grünewaldi (u. 1480-1528) peateost, nn. Isenheimi altarit. Praegu asub see altar Colmari
veresoonte lõhkemine tõi talle umbes kolme tunni pärast äkilise surma. Õhtul kella kuue paiku lausus ta Johannese mäletamise järgi: "See on lõppenud!" ja langetanud pea, heitis hinge. Üks ilmekaimalt Jeesuse kannatusi e. passiooni kajastava teose "Kolgata" autor on itaalia vararenessansi maalija Mantegna [manten´ja] (1431-1506). Teose kõige suuremaks õnnestumiseks on ristipuude all seisvate ahastavate naiste ja rahumeeli maas istuvate veeringuid veeretavate valvurite vastandamine. Väga õnnestunud on Mantegnal ka pildi vasakul serval seisev nooruke Johannes, kelle pilk on suunatud kõrgel ristipuul piinlevale õpetajale. Selle teose originaal asub Louvre'is. Grünewald. Isenheimi altar. Colmar. Prantsusmaa. Salvador Dali. Ristilöömine. Metropolitan Museum. New York. Väga paljude Kristuse ristikannatusi kujutavate teoste hulgast nimetagem saksa kunstniku Matthias Grünewaldi (u. 1480-1528) peateost, nn
annaabi.ee 
