Kasvuhooneefekt Päikeselt lähtuv valguskiirgus läbib Maad ümbritsevad atmosfääri ja neeldub maapinnale. Selle tulemusena maapind soojeneb ja kiirgab soojust atmosfääri tagasi. Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääris esinevad kasvuhoonegaasid. Nede hulka kuuluvad nt veeaur, süsinikdioksiid, dilämmastikoksiid, metaan. Üks osa Maalt lähtuvast soojuskiirgusest neeldub nendes gaasides, teine osa aga peegeldub maapinnale tagasi seda nimetatakse kasvuhooneefektiks. Kui kogu Maalt tagasipeegelduv infravalgus hajuks kosmosesse ei oleks meie planeet enam elamiskõlblik. Seega on kasvuhooneefekt üks peamisi tegureid, mis võimaldab elul Maal eksisteerida. Metaan moodustub looduslikult bakterite ja teiste mikroorganismide ainevahetuse tulemusena, eraldub ka märgaladelt nt soodest, riisikasvandustest. Dilämmastikoksiidi eraldumine kaasneb mootorikütuste põlemisega. Viimastel aastakümnetel on ...
Merevee kemism; ainete lahustuvus vees; ainete ringed; organismide roll biogeensete elementide ringes; valgus vees Õppejõud Peeter Pall Joonis 1. Globaalses veeringluses osaleva veemassi paiknemine 1 Joonis 2. Veemassi jaotumine ruumiliselt Joonis 3. Vesi kui erandlik vedelik 2 Joonis 4. Vee molekul Joonis 5. Vee molekulide asetus kolmes erinevas olekus. Joonis 6. Energia
5. Millist kahju võib tuua põhjavesi? ujutab üle kaevandusi ja karjääre, kutsub esile soostumist, maalihkeid, karsti ja sufosiooninähte, vesiliivade esinemist. 6. Milline on maakera üldpindala, kui palju sellest on vee all?510mln km Maailmas olevat vee ja jää koguhulka hinnatakse ca 1,45·109 km3veekogude pindala 2Xsuurem, kui maismaa 7. Kui suur on maakoores oleva vee maht? Maakoores oleva vee maht on umbes 6·10 7 km3 8. Milline osa üldisest veehulgast osaleb aastases veeringluses? tehtud arvestuste alusel võtab iga-aastasest veeringest osa vaid 0,03-0,04% maakeral olevast veehulgast. 9. Milline on suur ja milline väike veeringe? suure veeringe puhul vesi aurustub ookeanidel ja kantakse tuultega mandritele, väikeses veeringes mandritel aurustunud vesi langeb mandritel uuesti maha või ookeanidel ja meredel aurunud vesi langeb maha uuesti merre. 10. Mida endast kujutab transpiratsioon
• Metallküttepinnad on hea soojusjuhtivusega ja kuna soojusülekanne küttepinnalt veele on mitu suurusjärku suurem soojusülekandest gaasidelt küttepinnnale, on puhta küttepinna temperatuur vaid mõnekümne kraadi võrra kõrgem vee temperatuurist ning see on katla töökindluse ja ohutuse seisukohalt väga oluline, sest gaaside temperatuur koldes võib ületada metalli sulamistemperatuuri. • Hüdrauliliste protsesside olemus seisneb pidevas katlasiseses veeringluses. Laeva-katlad võivad olla kas loomuliku ringlusega või sundringlusega ringluspumpade abil. Et soojusülekanne küttepinnalt aurule on mitu korda väiksem kui veele, on veeringlus vajalik veeauru või vee-aurusegu pidevaks ärajuhtimiseks küttepindadelt et vältida nende ülekuumenemist ja tagada värske vee katkematu juurdepääs neile. tsirkulatsiooni puudumine on väga ohtlik nähtus, mis põhjustada torude sissepõlemist.
annaabi.ee 
