Haridus Eesti kultuuris
Selle aja
jooksul tuli lastele kodus lugemine ja katekismuse 5 peatükki selgeks õpetada, kes kontrollimisel
vajalikke teadmisi ei näidanud, saadeti kooli.
Õpetamise eesmärk ja sisu püsisid samadena sajandi lõpuni. Koolipäev kulges
sissejuurdunud päevakava järgi. Alustati hommikupalvega, järgnes tähtede õppimine ja
veerimine ning lugemise harjutamine. Koos lugemisega õpiti pähe katekismuse peatükke ja
laulusalme. Päev lõppes kirikulaulu ja õhtupalvega.
Veerimismeetodi püsimise tõttu jäi aabitsa sisu ja välisilme muutumatuks sajandi viimase
aastakümneni. Aabitsa kõrval olid tähtsamaks kooli kirjavaraks kodu- ja kirikuraamatu
katekismuse ning lauluraamatu osad. Matemaatikat, sealjuures rehkendamist, õpetati kihelkonna-
ja mõisakoolides harva. Enam läks rehkenduskunsti vaja linnaeestlastele. 1795. aastal jõudis
maarahva kätte ka kalendrilisana esimene eestikeelne maakaart, kus olid kõik "maad, mered ja
linnad"
annaabi.ee 
