Eesti siseveekogude seisund
35 aasta jooksul (Uljaste, Saadjärv, Hino, Tilsi, Kõrbjärv jt). Paljudes madalates järvedes, eriti oru- ja
rannajärvedes vahetub vesi aasta jooksul kümneid kordi.
Valgala suurusest ja veevahetuse intensiivsusest sõltub vees olevate mineraal- ja biogeensete
ainete kontsentratsioon, olles seda suurem, mida tugevam on veevahetus. Planktoni hulk tugeva
läbivoolu korral on aga väiksem. Veerikkail aastal on keskmine äravool järvedest 15 l/s km 2, tavaliselt
10 l/s km2 ja veevaestel 5 l/s km2. Seega voolab veevaestel aastatel järvedesse 2 korda vähem vett kui
keskmistel. Järvede veetase kõigub aastas harilikult 12 m piires.
Järvevee kõige märkimisväärsemad temperatuurimuutused toimuvad mais kiire soojenemise ja
oktoobris kiire jahtumise ajal. Madalates (alla 5 m sügavustes) ja suuremates (üle 100 ha) tuultele
6
annaabi.ee 
