RYLE Abstraktsioonid
neid näiliselt vastupidiste või samalaadsete argumentide maksvusega.
Siit järeldub esiteks, et mingi mõiste filosoofiline uurimine, näiteks Aja või Võimalikkuse või
Vabatahtlikkuse oma, ei saa kunagi olla selle mõiste uurimine üksinda, vaid ainult selle uurimine
vis-à-vis paljude naabermõistetega ja siis vis-à-vis ka nende arvutute naabritega. Isegi kartograaf ei
saa valmistada kaarti üksikust veeribast või kivirahnust. Siit järeldub teiseks, et mingi mõiste
filosoofilise uurimise protseduur on paratamatult argumenteeriv või kui soovite, dialektiline
protseduur. Filosoof ei ole teinud midagi seni, kuni pole näidanud nende järeldusniitide suundi ja
piirjooni, millega mõiste mõjutab väiteid, kus ta esineb; ja näitamaks seda peab ta nii-öelda
sikutama niidid läbi nende lähikonnas olevate niitide, mida ta omakorda peab samaaegselt sikutama.