A.dumas Kolm musketäri terve raamat
»
«Oo, mu jumal, mu jumal!» sosistas vaene kaupmees. «Nüüd olen ma kadunud.»
Ja ta järgnes masinlikult ning vastupanuta valvuritele, kes olid talle järele tulnud.
Ta läks tagasi läbi sama koridori, mille kaudu ta oli siia saabunud, keeras üle õue ja
läks läbi veel ühest ehitusest. Lõpuks nägi ta eesõue väravas neljast ratsa-valvurist
ümbritsetud tõlda. Ta lükati sinna sisse, politseinik asus tema lähedale, tollauks keerati
nende järel lukku ja mõlemad leidsid end veerevas vangikongis.
Tõld hakkas liikuma, aeglaselt nagu surnuvanker. Läbi lukustatud võre nägi vang
ainult maju ja sillutist. Tõelise pariislasena tundis aga Bonacieux nurgakivide, siltide ja
152
laternate järgi ära iga tänava. Silmapilgul, kui nad jõudsid Saint-Pauli -- kohta, kus
hukati Bastille' surmamõistetuid, pidi Bonacieux peaaegu minestama ja lõi kaks korda
risti ette. Ta arvas, et tõld peatub. Aga siiski sõitis tõld sealt mööda.