Rumeenia
kasutada- Veel viimased vaiksed manitsussõnad Urmaselt ja läinud nad olidki... Oli aeg
bussilgi hääled sisse panna . Siis tuli signaal restorani poolt, et tüdrukud said lõpuks oma
friikartulid kätte..! Naerukoht!
Serpentiine pidi allalaskumine oli sama ,,kaunis ja
kohutav" nagu tõuski, võttis vägisi kaasa kurvi võtma. All
külas korjasime jalgratturite terveksjäänud jäänused
kokku (P.S: Kõik olid terved!) ja veeresime õhkavaid
pilke kaugeneva Fagarasi poole läkitades õhtusse ja Sibiu
linna poole.
Sibiu- imearmas vana sakslaste Rumeenia linn! Sinna lähen ma kunagi, kasvõi
pensionipõlves, veel tagasi! Üürike tunnike, mis meile anti linnaga tutvumiseks, vaid
suurendas ta võlu ja veetlust. EDASI! Nüüd andis buss tuld , ööpimeduses vilksas mööda
Cljuc Napoka ja lähenes Rumeenia piir.
Avastasime bussis ideaalse ööbimiskoha- põrandal, pead ühise padjakese peal ja
magamiskott külje all
annaabi.ee 
