Maaparandajate tegevusi kinnitab isegi maantee äärde pandud mälestuskivi maaparandajate suurte tegude auks. Lisaks oli Vanemuise suvila all Mõra jõele juba kaevatud pisike tiigike ujumiseks. 1.2.2. Hüpotees nr. 2 Kurepalu paisjärv loodi Tartu Riikliku Metsamajandi kalamajandi (nüüdne Haaslava kalamajand) tarvis, sest loodud kalatiigid hakkasid kannatama veepuuduse all, hakkasid tühjaks jääma ja need saaks vajadusel toidet. Järv kujunes veereservuaariks ning samas saaks reguleerida kalamajandi veetaset. 1.2.3. Hüpotees nr. 3 Lähedal olev Aardla polder on otseselt seotud järvede loomisega, et sinna vett koguda. 5 1.3. Analüüs Iga esitatud hüpoteesi kinnitamiseks on mitmeid fakte. Ometi kõigepealt sõelusin välja hüpoteesi nr. 3. Alustasin välisvaatlusest praegune Ülenurmelt Roiule minev maantee on poldri tammiks ning maapind Kurepalu poole sõites aina tõuseb
Tuli Metsatulekahjude harvenemine tekitab probleeme põlengutest sõltuvatele liikidele, kellest osa satub väljasuremisohtu. Vesi Kogu rakkude elutegevus toimub vesilahuses, vesi on lähteaineks fotosünteesile. 1 tonni kuivaine moodustamiseks on taimel vaja 200600 t omastatavat vett. Kõrbetaimedel on harunenud või sügavale ulatuv juurestik, et kiiresti vett koguda või seda sügavamatest kihtidest kätte saada. Kõrbetaimedel on paksud, vahased lehed või on nende vars muutunud veereservuaariks (kaktused). Organismid elavad veekogudes erinevates sügavustes vastavalt oma nõuetele. Taimi võib leida tavaliselt kuni 100 m sügavuseni, sest sügavamal pole enam valgust nende eluks. Süvaveeloomi, kes on kohastunud valguse puudumise, suure rõhu ja madala temperatuuriga, võib leida isegi üle 10 000 meetri sügavuses. Muld Muld ja selles leiduv orgaanilis-mineraalne kompleks e. huumus on produktsiooniprotsessi saadus ja eeltingimus. Taime ei ole mullata ja mulda taimeta
annaabi.ee 
