·saavutati võit natsismi üle , kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas ·NSVL võimu alla jäid Balti riigid moodustus kommunistlik blokk ·Maail lõhestus- Külm Sõda ·Toimus Nürnbergi kohusTulemused: ·Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist ·11. nov kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne vaherahule ·Saksamaa alistus toimus evakueerimine ja demilitariseerimine, loovutamine suurema osa oma raudtee- veeremisest ·28.juuni 1919 suruti Saksamaale pelae Verssailes rahu ( nõrgestas Saksamaad) ·Võitjad said palju eeliseid ja uusi maid ·Rahulepingutega vähendati kaotatud riiikide territooriumi ning pandi neile ette majanduslikke, poliitilis ja sõjalisi kohustusi. ·Austria-Ungari lagunes ·Tekkisid uued riigid ·venmaast eraldusid mõned riigid ·Saksamaa kaotas osa territooriumist, ka suurriigiseisundi
osa jaoks üks telg. Nagu on ka näha joonisel 20. Lisaks lisati katsetamisel lisaliiges iga jala otsa. Puusa mõlemad lähendamine/kaugenemine ja kokku-/väljavenitamine sobivad inimese puusaliigesega. Joonis 20. BLEEXi puusa liikumis vabadusastmed. Joonis 21. BLEEXI pahkluu liikumise vabadusastmed 18 Inimese põlveliiges on keeruline kombinatsioon veeremisest ja libisemisest reieluu ja sääreluu vahel, mis laseb liigesel pöörlevalt liikuda. BLEEXi põlvel puudub pöörlemise lukk, sest tal pole pöölemisel liikumistsentrit. BLEEXi pahkluu omab inimese jalalabaga sarnaselt 3 vabadusastet. Oma teljega Paindumise/laienemise aste. Lähendamine/eemaldumine ja pöörlemise teljed ei lähe inimese pealt läbi. BLEEXi labajalale on ka lisatud lisavabadusaste. See on eksoskeletoni jalalaba ees, operaatori
Nagu näha, mõjutab auto liikumist kaks jõudu, mootori veojõud Fv , mis on auto liikumise r r sihiline ja takistusjõud Ft , mis on liikumisele vastassuunaline. Takistusjõud Ft ei ole siin mitte hõõrdejõud tavamõistes, vaid auto liikumist takistav jõud, millesse annab oma panuse tuuletakistus kui ka hõõrdumine auto rataste laagrites, samuti veerehõõre, tingituna rataste veeremisest, jt liikumist takistavad jõud. Lähtume Newtoni II seaduse üldisest vektorkujust r r Fk = m a , mille kohaselt autole mõjuv kogujõud on mootori veojõu ja takistusjõu vektorsumma r r r Fk = Fv + Ft . Seega r r r Fv + Ft = m a . Kirjutame selle välja skalaarkujul. Arvestades, et autole mõjuvad jõud on samasihilised kuid erisuunalised ja võttes kiirenduse suuna positiivseks, saame Fv - Ft = m a