Mullateadus
vee sisaldust ja vaatame, millise veemahutavuse piires on. Kvalitatiivne käsitlus teenib eeskätt
agronoomilisi eesmärke. Kui hinnata vett kvantitatiivselt, siis me selleks peame koostama vee
bilansi. See tähendab, et kõik jurdetulekud ja väljaminekud võetakse täpselt arvesse, kuhu se vesi
nõrgus või aurus ta hoopis tagasi. Me saame teada selle veebilansi põhjal, kas sademed ületavad
aurumist või vastupidi. Põhimõtteliselt kvantitatiivne käsitlus võimaldab välja tuua kolm
veere1ziimi tüüpi: 1) läbiuhtumise tüüpi veereziim- sademed dumma sumarum (aasta sademed)
ületavad aurumist, selle tulemusena see ülejääk vesi nõrgub mullast läbi põhjavette. Ka Eesti
kuulub territoriaalselt sellesse piirkonda, kõige suurem läbiuhtumine toimub sügisel ja kevadel. Siin
Eesti oludes omakorda eristatakse terve rida alltüüpe, mille aluseks on veega toitumise iseloom,
näiteks allikalin etoitumine (surveline toitumine), lammialadel on aga üleujutumistoitumine. Võib