Onomastika, nimekorraldus
nimeks neid, mille häälikkuju on kooskõlas eesti omasõnade struktuuriga:
Jesse (vrd kohanimed Üsse, Visse, Jõesse), Kelam (vrd valem, tulem jms).
Eesti- ja võõrkeelse nime piiritlemine ei ole alati lihtne, kõige rohkem
valmistavad probleeme hübriidkeelsed nimed, kus üks osa eesti-, teine
võõrkeelne, nt Tõnisson, Võsuberg jms. 1930. aastatel valitsenud käsituses
loeti niisugused nimed kahtluseta võõrapärasteks, praegu on nt eestipäraseks
loetud nimi Veerberk.
3.3.3 Isikunimekorraldusega tegelevad institutsioonid
Perekonnanimede allikateks olevaid dokumente hoitakse Riigiarhiivis,
maakonnaarhiivides, Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna
arhiivis jm (nende dokumentide liike ja säilitamispaiku tutvustab põhjalikult
Must 2000). Jooksvad andmed Eesti elanike praeguste nimede kohta leiduvad
AS Andmevara poolt hallatavas rahvastikuregistris.
Isikunimede uurimise ja korraldamisega on seni tegeldud peamiselt Emakeele