Geograafia kordamine atmosfääri kohta
taimede kasvamiseks.
· Hapnikust, mis tekib taimede fotosünteesi käigus ning seda kasutavad
organismid hingamiseks.
· Süsihappegaasist, mis satub õhku fossiilsete kütuste põletamise,
vulkaanipursete ning organismide hingamise tagajärjel. See neelab
pikalainelist soojuskiirgust ning selle koguse suurenemine atmosfääris
põhjustab kliima soojenemist.
· Veeraurust, mille hulk varieerub nii ajaliselt kui ka ruumiliselt. Kõige rohkem
on veeauru ekvatoriaalses vööndis ookeanide ja vihmametsade kohal. Kõrguse
kasvades kahaneb ka veeauru hulk. Veeaur reguleerib Maa soojusreziimi
neelates päikesekiirgust ning soojuskiirgust.
· Tolmust, tahmast ja soolaosakestest, mis satuvad õhku ookeani pinnalt
auramisel ning mida kõiki kokku kutsutakse aerosooliks.
annaabi.ee 
