y y II I 225° x - 135° x III IV Et nurga lõpphaara asend ei muutu, kui nurka täispöörde võrra suurendada või vähendada, siis nurk + n360° ( n on täisarv) on sama veerandi nurk, mis nurk . Tähendab nurk x = + n360° (n on täisarv) on I veerani nurk, kui 0° < < 90°, II verandi nurk, kui 90° < < 180°, III verandi nurk, kui 180° < < 270°, IV veerani nurk, kui 270° < < 360°. Näide. I veerandi nurgad on 24°, 384° = 24° + 360°, 744° = 24° + 2360° II veerandi nurgad on 120°, 480° = 120° + 360°, 1200° = 120° + 3360° III veetandi nurgad on 200°, 560° = 200° + 360°, 920° = 200° + 2360° IV veerandi nurgad on 310°, 670° = 310° + 360° , 1750° = 310° + 4360°
neil üle elada ajutise põuaperioodi. Seal, kus on vähegi vett, kasvavad rühmiti sitked raskesti põlevad puud. Näiteks akatsiaad ja ahvileivaüuud. Pärast vihmaperioodi lõppu tekib tihti järvi ja soiseid alasid, mis kuivavad küll kiiresti, kuid nende läheduses kasvab kõige enam puid ja teisi taimi. Kõrb Kõrbed ja poolkõrbed levivad kuuma ja kuiva troopilise kllimaga aladel ning hõlmavad ligikaudu veerani kogu maismaa pindalast. Õhk on kõrbes väga kuiv, taevas pilvitu ning sademeid langeb harva. Kuigi kõrb võib tunduda elutuna, on see väga huvitavate taime- ja loomaliikide kasvu- ja levikualaks. Kõrbevööndis kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, mis on osalt igihaljad, osalt heitlehised. Nende lehed on väikesed ja tihti asendunud okastega. Kõrbetaimed sisaldavad sageli tugevalõhnalisi eeterlikke õlisid. Mõnedel kõrbetaimedel on pikad juured, et saada kätte
annaabi.ee 
