Kohustuslik koolivorm Eesti koolides
õpilastele au- ja uhkuseasi. Nõukogude ajal ei aidanud koolivorm lastel samastuda oma
kooliga, vaid muutis nad ühtseks massiks ja soodustas distsipliini hoidmist. Viimane üle-
eestiline koolivorm oli kasutusel 1980. aastate lõpuni. Tänapäevase koolivormi puhul on
lähtutud möödunud iseseisvusaja eeskujust, kuid aegade ja olukordade erinevusest
johtuvalt ei suuda see täita samu eesmärke nüüdismaailmas on esmatähtis individualism.
Praegu on koolivorm kasutusel veerandsajas Eesti koolis, kusjuures näha on kaht eri
suunda. Ühelt poolt eelistavad vormi prestiizikad linna- või erakoolid, teisalt aga oma
päritolu rõhutavad maakoolid (Halliste, Raudna, Kihnu põhikoolid, Viiratsi algkool). Veel
eelmisel õppeaastal oli rahvuslik koolikampsun kasutusel ka Lõõla algkoolis Järvamaal,
kuid kahjuks sel aastal seal kooli enam ei avata. Täiesti kohustuslikuks on tahetud vormi
muuta paljudes riikides rohkem kui ühel korral. Näiteks sotsiaaldemokraatide poolt 2006.
annaabi.ee 
