Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist
piisava turu puudumist üle. Mõned ettevõtted olevat meenutanud pigem surnuaeda ning
enamus töötasid vaid poole võimsusega.92 Erandina kerkis esile linna kohalik elektrijaam.
Laialdasema elektri kasutuselevõtuga linnas jätkus jaama areng üpriski hoogsalt. 1925.
aastal laiendati päris olulisel määral valgustatud tänavate võrku. Lisaks tehti ümber
ühendused Purakülaga ning elektrijaama teenust hakkasid tarbima ka raudteetehased ning
veepumbajaam.93 Valga elektrijaama toodang kasvas 1920. aastatel järjepidevalt ning
stabiilselt. Aastaks 1929 oli saavutatud 2,5 korda suurem elektri tootmise maht, kui 1923.
aastal.94 Elektrijaamale ei mõjunud ka linna jagamine teiste ettevõtetega päris sarnaselt,
sest piirilepinguga Eesti poolele jäänud jõujaam varustas esialgu kokkuleppe alusel edasi
ka Läti-Valgat. Kohe esimesel aastal peale linna jagamist polnud Läti pool aga veel
võimeline tarbitud elektri eest alati korrektselt tasuma