Koha on ka kannibal ja sööb oma liigikaaslasi. Suus, üla- ja alalõual, asetsevad 2 paari kihvu, mille vahele jäävad väiksemad hambad. Paljunemine Paljunemine võetakse ette mai lõpus või juuni alguses, kui vesi on juba piisavalt soe. Koelmuteks on kõva põhjaga, 2-3 m sügavused veekogu osad. Kudemisel võtavad kohad end paaridesse ning toimuvad pulmamängud. See toimub tavaliselt päikesetõusul. Paar ujub kudemisplatsil 1-2 ööpäeva ringi, tekitades tugevat veepladinat. Isaskoha õhutab pesas olevat marja rinnauimede liigutamise abil, kõrvaldab pesast prahti ja muda ning ajab minema marjavargaid. Kogu valvepidamise ajal ei söö ta midagi. Vastsed kooruvad 7-10 päeva pärast ning toituvad esimesel elusuvel peamiselt planktonist, sama aasta sügiseks lähevad aga juba üle röövtoidule. Eluiga Koha elab umbes 10-20 aastaseks. Suguküpseks saab ta 5-aastaselt. Huvitavat Eestis püütud rekordkoha 1975
Kohad tegutsevad ja püüavad saaki ainult öösiti ning veekogu põhja lähedal. Röövkalana langevad talle saagiks enamasti peipsi tindid, ahvenad, kiisad ja särjed. Soojätkamine võetakse ette mai lõpus või juuni alguses, kui vesi on juba piisavalt soe. Koelmuteks on kõva põhjaga, 2...3 m sügavused veekogu osad. Kudemisel võtavad kohad end paaridesse ning toimuvad pulmamängud. Paar ujub kudemisplatsil 1...2 ööpäeva ringi, tekitades tugevat veepladinat. Kudemine toimub tavaliselt päikesetõusul. Isaskala puhastab kudemiseks väljavalitud platsi mudast ja prahist ning kaevab sinna pesalohu. Vastandina tormakale pulmamängule, on kudemine vaikne ja tähelepandamatu tegevus. Peale kudemist emane koha lahkub, isase osaks jääb aga lõimetishoole: ta valvab arenevat marja kuni vastsete koorumiseni. Isaskoha õhutab pesas olevat marja rinnauimede liigutamise abil, kõrvaldab pesast prahti ja muda ning ajab minema marjavargaid
Aastaid kestnud seletamatud sündmused tekitasid temas küsimusi ja kahtlusi ka hiljem, kui ta sai vanemaks ja teadust õppima asus. Küsimustest kasvasid järgmised küsimused ja teda intrigeeris mõte, et kvantfüüsika võib sellistele nähtusele seletust pakkuda. Ta jutustab, et kummitus number üks, kes ilmselt ei saanud aru, et ta surnud on, kummitas tema lapsepõlvemaja mitu aastaid. Nimelt ta käis vannitoas hommikuti, lastes tervel perel ukse taga oodata. Seest kostus veepladinat ja liikumist. Uks läks valla ning välja ei tulnud kedagi. Kuid kraanikauss oli märg, põrandal läikis vesi, käterätikud olid niisked, nagu ikka pärast vannitoas käimist. Morris peab kummitusi normaalseteks nähtusteks. (Belanger 2006: 83). ,,Ma külastasin tuttava suvilat. Ta palus mul sauna kütma panna. Niisiis läksin, täitsin veepada ja panin puud ahju. Mõtlesin suitsu teha treppide peal. Oli rahulik lõunapoolik. Samal ajal suitsu
annaabi.ee 
