Vikerkaar ja virmalised Iga veepiisk on oma moodi unikaalne: võrreldes prismaga on igal veepiisal erinev kuju ja koostis. Kui päikesevalgus tungib veepiiskade sisse, siis päikesevalgus jaguneb punaseks, oranziks, kollaseks, roheliseks, helesiniseks, siniseks ja violetseks valguseks. Ühelt poolt piirab vikerkaart punane värvus, millest edasi läheb infrapunavalgus ning seda me ei näe ning teiselt poolt piirab lilla vagus, mis edasi läheb ultravioletseks valguseks ning seda me samuti enam ei näe. Kui päikesekiir läheb hõredamast keskkonnast tihedamasse (õhust vette), siis
) ning oli märgata kuias vesi on justkui pool kera , mitte ei valgu laiali. Selle põhjus on järgmine : vedeliku sees on iga molekul ühtlaselt ümbritsetud teiste samasuguste molekulidega. Vee piiril, on molekulid seotud vees olevate molekulidega ning väljast gaasis leiduvate molekulidega. Kuna väljas(gaasis) on molekule vähem, siis pindmisel kihil on tõmme ainult vedeliku suunas. Nii tekib väike niitsike,kuna tõmbe jõud takistab veepiisal laialivalgumast. Sama nähtus on ka vee tilkumisel. Esialgselt tekib kraani otsale seesama mütsike. Vee kogumisel ja massi kasvamisel hakkab mütsike suurenema. Kuna pindmine kiht tõmbub alati kokku proovides saavutada kera siis täpselt enne piisa kukkumist näemegi meile tuntud tilga kuju.
Vikerkaar Iga veepiisk on oma moodi unikaalne: võrreldes prismaga on igal veepiisal erinev kuju ja koostis. Kui päikesevalgus tungib veepiiskade sisse, siis päikesevalgus jaguneb punaseks, oranziks, kollaseks, roheliseks, helesiniseks, siniseks ja violetseks valguseks. Ühelt poolt piirab vikerkaart punane värvus, millest edasi läheb infrapunavalgus ning seda me ei näe ning teiselt poolt piirab lilla vagus, mis edasi läheb ultravioletseks valguseks ning seda me samuti enam ei näe. Kui päikesekiir läheb hõredamast keskkonnast tihedamasse (õhust vette), siis
annaabi.ee 
