Põhjavesi
Eesti puhul võib
üldiselt võtta niimoodi, et alates viiest kuni kümnest meetrist on kõik kivid ja poorid
täitunud veega. Ehk meil on vesi igal pool olemas. Kujutlus, nagu paikneks põhjavesi
maapinnas mingite selge ja puhta vee padjanditena, veekihtide või maa-aluste järvedena,
sobib küll rohkem muinasjuttudesse, tegelikkusega on sel vähe pistmist.
See aga, kuidas pinnasest vett kätte saab, sõltub kõigepealt sellest, kas meil on tegemist
veelademetega või veepidemetega. Selleks et aru saada, mis need lademed-pidemed
endast kujutavad, võib tuua lihtsa näite. Võtke kaks akvaariumi ning täitke üks neist
poolenisti liivaga ja teine saviga. Kui nüüd mõlemasse akvaariumi vett kallata, siis on
näha, et liiva sisse imbub vesi hästi. Savi peale jääb see pidama ja võib võtta aega mitu
kuud, enne kui vesi savisse imendub. Vee kättesaamisega on sama lugu
liivaakvaariumist soriseb see kraani avamisel kähku välja, savi puhul aga hakkab ainult
tilkuma
annaabi.ee 
