Põhiliigid jagunevad zanriteks ja vormideks: proosa romaan, novell, jutustus; näitekirjandus draama, komöödia, tragöödia; luule sonett, pastoraal, ood. 10. Millisest müüdist lähtub Marie Underi sonett ,,Aadam"? Mehe ja naise, Aadama ja Eeva, loomine. 11. Tee sonetist ,,Aadam" 8-10 lausega ümberjutustus. Looja Jumal, keda luuletuses nimetatakse Meistriks, oli just ta (Aadama) valmis saanud. Ta astus oma esimesi samme, veepeeglis imetleb oma saledat keha ja kalakeste vilkat sagimist. Piiblist on teada, et Jumal lõi Aadama põllumaa savist. Aadam tähendab heebrea keeles ,,punane muld", sellest ka nimi. Et inimesel ei ole hea üksi olla, valmistas Jumal Aadama küljeluust kaaslase. Naise - kuldsete juustega ihaldusväärse silmarõõmu, kellele ta andis nimeks Eeva. Et Jumal lõi inimese taimetoitlaseks, määrates ta sööma ainult taimede vilju. Seepärast pani ta Aadama elama Eedeni aeda, seda harima ja hoidma ja
tüdrukud, kes teda nägid, ihaldasid kohe temale kuuluda, tema aga ei tahtnud neist kedagi. Viimaks pöördus üks solvatu palvega jumalate poole ja need vastasid: "Armastagu see, kes teisi ei armasta, iseennast." Kui Narkossos kummardus selge allika kohale jooma ja nägi oma peegelpilti, armus ta sellesse otsekohe. "Nüüd ma tean," hüüdis ta, "mida teised on minu pärast kannatanud, sest ma põlen armastusest iseenese vastu - aga kuidas ma saan kätte armastatu, keda näen veepeeglis? Ometi ei saa ma temast lahkuda. Üksnes surm võib mind temast lahutada." Ja nii juhtuski. Noormees lõppes otsa. Paigas, kus noormees oli lebanud, õitses uus ilus lill, mida hakati hüüdma Narkissose nime järgi nartsissiks. Pyramus ja Thisbe Pyramus ja Thisbe elasid Babülonis, majades, mis olid tihedalt koos, nii et ainult üks sein oli ühine. Ühel pool elas Pyramus ja teisal Thisibe. Nad oli armunud, kuigi vanemad keelasid seda
annaabi.ee 
