August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses
armsaks teeb. Väljas - suvise maakoha vaade: põllulapid, metsatukad, võsa.
Inimesed nagu teise vaatuse alguses kirjeldatud. Vanaema nüüd peaaegu täitsa
pime.
MARGUS (seisab norus tagaseina värava piida najal, ei kuule ega näe, vahib
tühjusesse).
PERENAINE (tuleb tarest, jääb peatuma, tahaks nagu midagi ütelda, aga
vangutab pead, kui Margus teda ei näe ega kuule, ja läheb kurvalt tagasi).
MARI (tuleb õues veepangega väravast mööda, kohkub Margust nähes
natuke, vaatab temale aralt otsa ja läheb ära).
MARGUS (istub vanaema voodi lähedale pingi peale, jääb käsipõsakil
konutama).
JAANUS (tuleb jalgu järele vedades teiselt poolt, rangid õlal, ohjad käes, jääb
Margust nähes lävele seisma). Täna ei ole teole minekut - vana peremees rääkis
nagu kesa kordamisest...
MARGUS (nagu ärgates). Mis see? Kes? Ah soo!...
JAANUS (lähemale tulles). Ei ole meie Tiinat veel näha ühti
annaabi.ee 
