Tõde ja Õigus II Terve tekst
,,Ei, härrad, mina pole seda mitte teind, sest mina olen kasin ja karske naisterahvas, aga kui see
noorhärra ise tuli..."
,,Mitte vastu rääkida!" käratas härra Maurus ja sellega jutt lõppeski, ilma et Loviisa veel oleks
saanud seletada, kuis see noorhärra tuli. Need viimased sõnad tõid tüdrukule ikka naeru suhu.
Naerusuul ta oma palgagi võttis ja asjad pakkis ja naerusuul oleks ta ehk voorimehelegi istunud
ning minema sõitnud, kui mitte Jürka poleks samal ajal tulnud veepaaridega.
,,Üsna üksi sõidad," imestas see peatudes. ,,Kuhu sa oma juudi jätad?"
,,Ise oled juut, sa ussiseeme!" sähvas Loviisa vastu. ,,Sina seda mulle mängisidki."
,,Mina?" küsis Jürka.
,,Aga kes saatis need teised mulle kaela? Sina! Oota, küll sa saad ka oma jao! Küll sa saad,
oota aga!" ähvardas Loviisa.
,,Mina pole sinuks," vastas Jürka. ,,Minu peale ei hakka ükski hammas, sest mul on trumbid."
,,Sinu trumpi või kedagi, oota aga!" ähvardas Loviisa edasi ja sõitis minema.