DNA viirused
A/H1N1, A/H3N2 ja A/H1N2. Sigade hingamisteedes paiknevad retseptorid on võimelised
siduma sigade, lindude ja inimese gripiviiruseid. Siit tulenebki asjaolu, et sead võivad olla n.ö.
„segamisnõuks", kus nimetatud gripiviiruste kohtumisel võivad tekkida uued tüved.
Levik: Otsese või kaudse kontaktiga. Haigestumus võib karjas ulatuda 100 %-ni, suremus
tavaliselt madal. Viirus on zoonootiline ja levib endeemiliselt. Võib nakatada ka veeolendeid.
Patogenees: Infektsioon on subkliinilisest vormist akuutse vormini. Klasiikalise akuutse
vormiga paljuneb viirus bronhiaalepiteelis 16 tunniga ja epiteeli nekroosi ja kopsude
hüpereemiat. 24 tunni möödudes on näha ploomikarva haavandeid, mis arenevad edasi veel
72 tundi.
Kliiniline pilt: Sigadel avaldub haigus hingamisorganite haigestumisena, mis põhjustab köha,
turtsumist, nõrevoolu ninast, konjunktiviiti, kehatemperatuuri tõusu (39-40 oC,
annaabi.ee 
