Maailma kalandus ja vesiviljelus
suuruseni kulub 3–4 aastat.
Ka rannakarbikasvatuse puhul on tegemist kahe liigiga, mis sõltuvad tootmise geograafilisest
piirkonnast: väiksemat söödavat rannakarpi (Mytilus edulis) kasvatakse põhja pool ja suuremat
vahemere rannakarpi (Mytilus galloprovincialis), mida on nimetatud ka hispaania rannakarbiks,
kasvatatakse lõunapoolsetes piirkondades. Kasvatamismeetodid sõltuvad kasvatatavast liigist ja
piirkonnast.
Euroopas kasvatatakse veel teisigi molluskiliike, nagu veenuskarbid, südakarbid, jakobi
kammkarbid ja merikõrvad.
Nii euroopa kui ka jaapani veenuskarplaste kasvatamisega hakati tegelema hiljem kui teiste
molluskitega. See tegevus pärineb 1980. aastatest kui varude säästmiseks ei toetatud enam karpide
käsitsi kogumist ega traalimist. Veenuskarplaste paljunemine toimub loomulikul viisil
tootmispaikades või kontrollitult kalahaudejaamades. Veenuskarbi vastne pannakse kasvama