Esiajalugu ja arheoloogia alused
toestas puitkarkass. Oli ka loomaluudest hooneid. Majad võisid olla mitmesuguse kujuga
(ümmargused, piklikud). Piklikud majad võisid mõnikord olla väga suured.
Dolni Vestonice leiukohast Tsehhis on saadud hoonepõhi, mis oli kaevatud nõlvakusse.
Hoone katust toestasid maasse kaevatud postid (järel augud). Madalad seinad olid laotud
kividest ja savist. Ehitati see u 23 000 a eKr ning siit on saadud vanimad andmed savi
põletamise kohta. Kuulus Dolni Vestonice veenusekujuke pärineb siit.
Ukrainast Puskarist on samuti leitud hoonepõhju. Maasse süvendatud hooned, mille
karkass oli ehitatud mammutiluudest. Seest oli hoone jagatud kolme ossa ning väljast oli
ta olnud kaetud loomanahkadega. Ühegi teise looma luid sellest kohast ei leitud tegu oli
mammutiküttimisele spetsialiseerunud inimeste laagriga. Paljud sealt leitud luud olid
kaetud punase ookriga, selle kasutamine oli paleoliitikumis väga levinud. Teine Puskari