julgustavad ja lahked sõnad. Olete aidanud rõõmul kurbusest jagu saada. Tihti piisas Teie sõbralikust pilgustki. Teie pole unustanud, et olite kunagi samuti laps, seepärast mõistate ka meie muresid ja rõõme. Hea õpetajana olete mõistnud meid ka ilma sõnadeta. Teiega võib kõike jagada. Klass peab lugu vaid õpetajast, kes hoolib oma õpilastest. Teie ei toppinud meisse kunagi tühipaljaid, kuivi fakte, vaid olite nagu avastusretkel koos meiega. Teie veensite mind, et võin saavutada enamat. Suur tänu, et õpetasite meid õppima vigadest. On õpetajaid, kes näevad õppimise eesmärki vaid heades hinnetes. Tänu Teile sain aru, et teadmised on väärtuslikud. Teadmised avavad uksi minu ümber ja minus eneses. Sõnad, mis õpetajal karvad püsti ajavad: "Mu isa ütleb küll, et ..." "Õpetaja, Emma neelas nööbi alla..." Õpetaja, mul on käe peal mingid punnid." "Mu vanaema tahab teid eilse kahe pärast külastada."
leidnud. Tema disaine peeti odavaks, vasutvõetamatuks. Samas tänapäeval ei kujutakse me enda elu vist nende korsettkleitidega ettegi. Talle meeldis, et ta oli alati esimene, nii oma disainide tõttu kui ka parfüümi nimevalikuga. Raamatus ''Chanel-elu nagu muinasjutt'' on kirjas, et keemikule ei jõudnud kohale, miks Coco valis parfüümi numbrilipikute järgi parfüümile nime Chanel nr. 5. Kuid sellele Gabrielle vastast: ,,Suurepärane. Beaux, te veensite mind lõplikult. Tähendab, et olen esimene. Ka sel korral.'' Lõhna loomisel lähtus ta naiselikkusest, iseseisvast naisest. Coco avant Chanel / Osades: Audrey Tautou(Coco), Benoît Poelvoorde(Balsan), Alessandro Nivola(Boy) Coco avant Chanel, tõlkles Coco enne Chaneli, räägib Coco elust enne moemaailma, tema armastatutest, vaadetest ja jõudmisest moemaailmani. See on film Coco Chanelist kui naisest, armastajast ja võitlejast.
HAMLET: Aga seda, et kui olete süütu ja ilus, peaks teie süütus vältima läbikäimist teie iluga. OPHELIA: Kas ilul võiks olla veel soodsamat seltsi kui süütus? HAMLET: Siiski, siiski - sest pigem võtab ilu võimust süütuse üle ja teeb temast kupeldaja, kui et süütus suudaks ilu oma näo järgi vormida; omal ajal paradoks, on see nüüdseks paraku enam kui tõestatud. Ma armastasin teid kord. OPHELIA: Tõepoolest, prints, te veensite mind selles. HAMLET: Ilmaasjata; voorust ei anna vana tüve külge pookida, ilma et kõrvalmaitset jääks. Ma ei armastanud teid. OPHELIA: Siis seda rängem on mu pettumus. HAMLET: Mine kloostrisse; miks peaksid saama patuste sigitajaks? Ma isegi olen keskmiselt süütu, aga ometi võin ennast süüdistada sihukestes asjades, et oleks parem, kui mu ema poleks mind ilmale toonudki.
annaabi.ee 
