DESCARTES meditatsioonid
kui võiksin ehk isegi
olla nende mõtete autor? Kas pole ma siis vähemasti ise miski? Aga ma ju ütlesin just äsja. et mul
pole mingeid meeli ega mingit keha. Ometi takerdun siinkohal: sest mis sellest tuleneb? Kas olen
nii seotud keha ja meelte Ulge, et ma ilma nendeta olemas olla ei saa? Ent ma olen ennast veennud,
et maailmas üldse midagi ei ole, ei taevast, ei maad, ei vaime [mentes], ei kehi; kas järelikult ei ole
ka mind olemas? Vastupidi, kindlasti ma olin, kui ennast veensin4. Ent on keegi pettur ülimalt
võimas, ülimalt kaval, kes mind alati sihikindlalt eksitab. Seega olen kahtlemata olemas ka mina,
kui ta eksitab mind; ja eksitagu palju tahab, ta ei saavuta siiski iialgi, et ma oleksin eimiski, niikaua
kuni ma mõtlen, et ma miski olen. Niisiis, olles kõike järele kaalunud küllaldaselt ja enamgi veel,
tuleb lõpuks jõuda otsusele, et see, mida ütlesin: mina olen, mina eksisteerin, on paratamatult tõde,
annaabi.ee 
