Descartes, Arutlus meetodist.
Jumal
oli täiuslik, kes ei sisalda ühtki ebatäiust, kelles ei leidu kahtlust ega ka püsimatust. Jumalast pidi
tulema kõik see, mis on meist just tema täiuslikkuse pärast. Kuna me pole päris täiuslikud, siis ka
kõik meie mõtted ei või olla tõelised, kuid tõde sisaldub pigemini neis mõtetes, mis meil on ärkvel
olles, kui neis, mis meil on unenägudes. Ta võrdles jumala olemasolu kolmnurga olemasoluga, mille
kolm nurka võrduvad kahele täisnurgale, kui ei näinud midagi mis teda veennaks, et kolmnurk
olemas on. Ta vaatles ideed, mis tal oli täiuslikust olevusest, leides, et idee sisaldas eksistentsi samal
viisil või isegi veel evidentsemalt nagu kolmnurga idee. Kõik asjad, mida me tunnetame väga
selgelt ja distinktselt on tõelised, see reegel on kindel, sest Jumal on ehk eksisteerib, sest tema, kes
ta on täiuslik olevust tuleneb kõik see, mis meis on.
Väga paljud inimesed ei suuda tunnetada jumala olemasolu, sest nad ei tõsta oma vaimu iialgi