Ateena
Kuni 6. sajandini eKr tagasi
jälgitavate reformide tulemusena tekkis Ateenas aastaks 450 eKr maailma esimene
linnademokraatia. Otsused, nagu näiteks kui palju kulutada raha laevastiku uuendamisele,
langetati häälteenamuse alusel kõigi kodanike (keda oli umbes 25% kogu elanikkonnast
ülejäänud olid naised, orjad välismaalased) koosolekul. Esmakordselt arutati ka poliitilisi
probleeme valijate ees. Demokraatia üks tagajärgi oli see, et suure tähtsuse omandasid poliitiku
veenmisoskused , mitte aga tema võimed.
Ehkki Ateena kultuurielu oli mitmekülgne, asus enamik ateenlasi tagasihoidlikes majades, kus
oli vähe luksust või rikkalikke kaunistusi. Tänu Kreeka pehmele kliimale leidis suurem osa
üritustest aset vabas õhus. Ateena elu keskpuntkiks kujunes akropoli jalamil asunud agoraa
(turuplats). Agoraa oli müügi-, ostu- ja rahaasjade ajamise paik, seda ümbritsevates hoonetes
asusid aga linnavalitsus, kohtud ja rahapaja.
annaabi.ee 
