Järvede toitelisus, järvevee segunemine ja järvenõgude areng
Jordani jõgi.
Maa-ala pikaajalises veebilansis sademete suhe on võrdne sealt aurunud veehulga ja
äravooluga.
Lühiajaliselt mõjutavad aga veel pinnavee imbumine põhjavette, põhjavee juurdevool,
4
sademevee peetumine taimedes, vee akumuleerumine mulda, järvedesse, veehoidlatesse või
liustikesse, olme- ja tootmisvee võtmine või selle heitmine veekogusse. Veenilanss annab
ettekujutuse maa-ala, veekogu või muu osa veega varustatusest.
Kokkuvõtteks
Järvenõgude tekke järgi liigitatakse järved tektoonilisteks ( maakoore nihke tekkel),
vulkaanilisteks ( kustunud vulkaanidesse kogunenud vesi), lammi-, karsti-, pais-,
tehisjärvedeks.
Nende kuju, sügavus ja suurus on ajapikku muutuvad inimtegevuse, kinni kasvamise ehk
soostumise, setete ladestumise, veevahetuse ( aurustumine, läbivool, sademete hulk) ja
annaabi.ee 
