Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
seega soole liikumine (peristaltika) vähenenud. See võib kergesti esile kutsuda oksendamise.
Vedeliku asendamine peaks toimuma ühe või kahe suureläbimõõdulise veenikanüüli abil. Need
peaksid võimaluse korral asuma põlemata piirkonnas (jälgida väljavoolutakistusi, nt pitsumus
ringikujulise põletuse korral või turset põlemishaava piirkonnas). Alternatiivselt on võimalik ka
luusisene e intraossaalne juurdepääs. Harvadel juhtudel on vaja kohapeal paigaldada tsentraalne
veenikateeter.
Manustamiseks sobivad eriti kristalloidlahused (isotoonilised lahused (nt 0,9% naatriumkloriidi
lahus), see peaks toimuma koos igatunnise uriini kontrolliga. Uriinieritus täiskasvanul ei tohiks
langeda alla 1 ml/kg kehakaalu kohta tunnis.
Pane tähele! Põhireegel on: 1000 ml kristalloidlahust esimesel põletusjärgsel tunnil.
Parklandi valem: 24 tunni vedelikuvajadus = 4 ml × põletuspind % × kehakaal (kg)
Sellest 50% esimese 8 tunni jooksul ja 50% järgmise 16 tunniga.