Põrgupõhja uus vanapagan - A. H. Tammsaare
ei saanud ena hingata). Suri ka teisi inimesi ümbruskonnas. Juula ja Jürka olid kindlad, et Joosu läheb
taevasse, sest ta oli nii tagasihoidlik, vagur ja vaikne.
Jõudis tagasi noor Ants välismailt koos oma koolivendadega. Jahiti, püüti kala ja vähki. Kord, aga, kui öösi
vähke püüti suure lõkke ja viinajoomise saatel, leiti hommikul Ants veest surnuna, käed kellegi noore naise
ümber. Spekuleeriti palju, kes naine oli kas sõbra abikaasa või veeneitsi, kes noore Antsu oli vette
meelitanud (Pime-Mari versioon). Ants aga levitas jutte, et tema õilis poeg proovis naist uppumissurmast
põõsta, kuid sai hukka. Veeneitsi lugu hakati rohkem uskuma siis, kui Ants oma poja tarbeks oma maa
peale eraldi matmiskoha tegi ning ta naisega ühes kirstus maha mattis. Inimesed uskusid, et tegelikult oli
kirstus ainult noor Ants, aga keegi ei julgenud haua lähedalegi minna, kartsid mingit veeneitsi needust või
midagi