elujõudu andvalt. Oranziga seondub emotsionaalsus, elavus, joviaalsus, sõprus, heldus, ülevoolavus, tundlikus, glamuur. Oranzis peituvad vabanemisvõimalus ja uurimisvõime. Oranziga seotud assotsiatsioonide vastandlikkust kinnitavad nii Saksamaal kui ka Eestis läbi viidud uuringud: neljandikule küsitletuist on see soojuse ja seltsivuse värv, sama paljud peavad seda läbitungivaks. Oranzi kaldutakse liigitama pigem ebameeldivate värvide hulka, selle kõige veendunumad vastased on puberteediealised. See-eest armastavad Oranzi lapsed ja kunstnikud. 3. VÄRVI AJALUGU Mõiste oranz on eesti keeles põhivärvinimena kasutusel olnud vaid poole sajandi jagu. Saksa- ja ingliskeelne orange pärineb sanskritikeelsest apelsinipuud tähistavast mõistest. See omakorda on suguluses tamilikeelse omadussõnaga, mis tähendab meeldivalt lõhnavat, aromaatset. Kollase ja punase vahelise värvitoonina on eesti keeles oranzi sünonüümideks apelsinikollane ja
korralekutsumine on mõnikord paratamatu. Seejuures nende hulgas, kelle peres on lapsi, on lapse füüsilise karistamise aktsepteerijate osakaal suurem kui nende hulgas, kellel peres lapsi pole. 2000. aastal viis AS Emor läbi uuringu kampaania ,,Ära löö last" raames, et hinnata hoiakuid laste kehalisse karistamisse . Lapse löömisse suhtus taunivalt 55% inimestest. Uuringus ilmnes oluline erinevus naiste ja meeste suhtumises karistamisse . Naised on veendunumad karistamise efektiivsuses, 13% naisi pooldas täielikult väidet, et ilma vitsata last inimeseks ei kasvata. Erinevused ilmnesid ka eestlaste ja muulaste suhtumises laste karistamisse. Kui 49% eestlastest pooldas laste karistamist, siis vaid 26% muulastest pidas laste karistamist õigeks. Erinevus hoiakutes on Tallinna ja maa elanike seas, kui 28% tallinlastest pooldab karistamist siis maa elanikest 55%.
annaabi.ee 
