Mitmekeelne oskussuhtlus
kõik nimetatud on inimeste (kuulajate, uurijate, hindajate) omadused.
Kui tähendus, õigsus jne oleksid keelendite või tekstide omadused,
siis peaks neid saama kuidagi loodusteaduslikult mõõta, umbes nagu
saab mõõta sõnade arvu tekstis või häälikute pikkusi suulises kõnes.
Kui tekstid midagi tähendaksid, siis peaks saama võtta teksti ja mõõta
ära selle tähenduse. Meie teada see kellelgi õnnestunud ei ole. Kõik,
ka veendunuimad empiiriliste uurimismeetodite pooldajad, uurivad
tähenduste teadasaamiseks ikkagi inimeste arvamusi – lihtsamal juhul
iseenda keeletaju, veidi korrektsemal juhul teksti sihtrühma kuuluvate
inimeste oma.
Keelendeid ja tekste on kombeks uurida nii teaduslikul kui ka
praktilisel eesmärgil. Selles mõttes saab tekstide uurimisena käsitleda
ka tavalist tekstide lugemist, kas nende tõlkimise, toimetamise või
hindamise eesmärgil või lihtsalt enda lõbuks või informeerimiseks.
annaabi.ee 
