Eesti kirjandus I, kordamine
Hurt mõistis, et vähegi
sisukam haridus algab keelest.
,,Vanemuise seltsis" esines Hurt rea loodusteaduslike ning ajalugu,
rahvaluulet jms käsitlevate ettekannetega . Tema tähendusrikkamaid
esinemisi oli esimeselüldlaulupeol 1869. Aastal, kui ta peokõnega sõnastas
rea rahvusliku liikumise põhiülesandeid.
Hurt määratles meil esmakordselt emakeele asendi ja põhisisu küla- ja
kihelkonnakoolis ning maakonnakoolis, mida pidas rahvakoolide
kolmandaks astmeks. Toonitas veendalt, et õpetus emakeeles hoiab alal
sideme rahvaga, aga saksakeelsete koolide eestlastest õpilased lähevad
rahva tulevikule kaduma. Samas juhtis ta saklslastest
gümnaagiumiõpetajate tähelepanu sellelegi, et ülipüüdlik saksastamine võib
kaasa tuua venestamise.
Hurt oli veendunud, et ka saksakeelsetes koolides tuleb õpetada eesti keelt
sest siin tegutseda sooviv inimene peab möödapääsmatult keelt oskama.
Hurt oli EkmS ja Aleksandrikooli peakomitee presidendina rahvusliku
annaabi.ee 
