hallituskahjustusest põhjustatud terviseprobleemid, korrosioon, külmumis - sulamisest põhjustatud struktuursed kahjustused, siseviimistlusmaterjalide niiskuskahjustused). Probleemide vältimiseks on oluline aru saada niiskuse olemusest, materjalide vastuvõtlikkusest ja niiskuse mõjust materjalidele, sest siis saame projekteerida, ehitada ja kasutada hooneid just nii, et nad oleksid tervislikud, vastupidavad ja energiatõhusad. 2.Veemolekuli agregaatolekud. -Veemolekulil on 3 agregaatolekut: tahke, vedel, gaasiline. -Tahke aine säilitab raskusjõudude mõjumisel oma kuju. Vedelik valgub laiali ja võtab anuma kuju. Gaasides on aine aatomid või molekulid kaootilises liikumises ja liiguvad kogu hõivatud mahus. Tahkest vedelasse olekusse minekut nimetatakse sulamiseks, vastupidist nähtust külmumiseks. Vedelast olekust gaasilisse minekut nimetatakse aurustumiseks, vastupidist kondensatsiooniks.
(punkt D1) gaasilisse (punkt D2) aurustumissoojust kulutamata (punktiirjoon D1-D2). Joonisel 5.12 kujutatud sulamiskõver on vertikaalist vasakule kaldu. See vastab ainetele, mille tahke faas on väiksema tihedusega kui vedel. Selliste ainete põhiline esindaja on vesi, siia kuuluvad veel malm, vismut ja antimon. Rõhuva enamuse ainete korral on sulamiskõver paremale kaldu (punktiir KK'' joonisel 5.12). Vesi on Maal elu olemasolu põhitingimus ja alus. Veemolekulil on eriline ehitus: vesinikuaatomid ei ole paigutunud mitte sümmeetriliselt hapniku suhtes, vaid ühele poole, nii et moodustub teravnurkne kolmnurk. Seeparast on hapniku tuuma positiivne laeng rohkem molekuli ühes otsas, elektronkatete "keskpunkt" aga rohkem teises otsas veemolekul on polaarne. Seepärast moodustuvad kergesti liitmolekulid, mis on ka põhjuseks, et jää kristallstruktuur on suhteliselt hõredam kui vedela faasi pseudokristallstruktuur, ja jää
annaabi.ee 
