Vee hulka puidus näitab puidu niiskus, mida tavaliselt väljendatakse puidus oleva vee massi ja absoluutselt kuiva puidu massi suhtena protsentides. Näiteks sisaldab 10% niiskuse puhul 1 m3 männipuitu 50 kg vett (keskmine tihedus absoluutselt kuivana u 500 kg/m3). Toores puit üle 25% (maksimaalselt 100% ja enam). Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. Puusoontes ja rakuõõntes asub vabaniiskus, hügroskoopne niiskus aga rakuseintes ja sageli üksikute veemolekulidena. Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt: · toores puit (niiskust üle 30 % kaalust) · poolkuiv puit (niiskust 23...30 %) · õhukuiv puit (niiskust 15...20 %) · ruumikuiv puit (niiskust 8...12 %) Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse puhul
Ööpäevane käik keskpäeval, mil päike asub kõige kõrgemal, on albeedo kõige väiksem, päikese kõrguse vähenedes kasvab albeedo, suurimad väärtused saavutab hO = 10° juures. Aastane käik albeedo on suurim talvel, mil maa on lumega kaetud, tugevalt muutub kevadel lume sulamise ja sügisel lume tuleku ajal Veeauru kondenseerumine. Produktid, mis tulevad maapinnale kondensatsioonist on kaste, härm, hall, jäide. Armosfääris pilved, udu. Veeaur vesi on üksikute veemolekulidena, nende liitumisel moodustuvad veetilgad või jääkritallid. Selleks on vaja väga suur vee üleküllastus. Kui tilk hakkab kujunema mingile mikroskoopilisele kehale või tükikesele nim seda kondensatsiooni tuumakeseks. Selliseid väikeseid aineosakesi on atmosfääris palju, nad satuvad atmosfääri 1) vainetavalt veepinnalt tekkivad pritsmed kantakse atmosfääri, kui vesi ära aurab jäävad atmosfääri meresoolakristallid
annaabi.ee 
