Eesti siseveekogude seisund
Lisaks on meie
siseveekogudel oluline tähtsus kalanduse, veevarustuse ja paiguti ka liikluse seisukohalt,
samuti looduse ilmestamisel ja kohaliku kliima kujundamisel.
Inimtegevuse mõju veekogudele suureneb järjest. Käesoleval ajal kulgeb Eesti
siseveekogudes kaks ebasobivat üldist protsessi: kiire toitainetega rikastumine ja reostuse
suurenemine. Tulemuseks on järvede ja jõgede vee omaduste halvenemine, elustiku
muutumine ja paigutine häving, veekogude vananemine, nende kalandusliku,
veemajandusliku ja puhkeotstarbelise väärtuse vähendamine.
Käesolevas referaadis vaatlen lähemalt meie Võrtsjärve, väikejärvi ning jõgesid, et paremini
mõista nende seisundit. Oma teksti sisus toitun eelkõige raamatule ,,Eesti loodus", mille on
koostanud Anto Raukas ja välja andnud kirjastus ,,Valgus" 1995 aastal. Samuti raamatule
,,Eesti jõgede ja järvede seisund ning kaitse" Teaduste akadeemia kirjastuselt 1994 ja
keskkonnaministeeriumi koduleheküljele (www.envir.ee).
annaabi.ee 
