Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"veemaj" - 3 õppematerjali

Õppeained

Veemajandus -Eesti Maaülikool
Hüdroloogia eksam
2
doc

Hüdroloogia eksam

veekogu ­ jõesäng: Jõgi voolab jõeorus, mille osad on metsasus jne) tingimustes. Kas analoogjõe maapinnanõos või maa sees olev veekogum orupõhi, mis jaguneb jõe põhisängiks ja lammiks, andmerida vaatlusaluse jõe andmerea veelahe ­ kõrvuti paiknevate valglate vaheline ning orunõlvad. Alt piirab nõlva jalam ning ülalt pikendamiseks kõlbab, tehakse kindlaks piirjoon veemaj ­ veevarude kavakohane oruserv. Nõlv võib olla astmeline, nõlva- korrelatsioonarvutusega. Arvutatakse arendamine, jaotamine ja kasutamine veevarud astanguid nim terrassideks. Jõesäng on süvend korrel.tegur R ja kui R 0,8, on seos kahe jõe (veeressursid) ­ mingi piirkonna pinna- ja põhjav orupõhjas, mida mööda voolab vesi. Enamiku vooluhulkade vahel hea ning lühikese

Maateadus → Hüdroloogia
173 allalaadimist
Hüdroloogia materjalid
20
doc

Hüdroloogia materjalid

Tamm- ehitis, mis kaitseks kõrge vee veetaseme eest. Tulv- ebakorrapäraselt tõusev järsk veehulk (liustike sulamine, vihm, kevadine järsk sulamine) Vahevalgla- valgla, mis jääb kahe tähistatud valgla vahele. valgla ­ maa-ala, mille kogu pindmine äravooluvesi voolab läbi ojade, jõgede ja mõnikord ka järvede ühe jõesuudme või delta kaudu merre veekogu ­ maapinnanõos või maa sees olev veekogum veelahe ­ kõrvuti paiknevate valglate vaheline piirjoon veemaj ­ veevarude kavakohane arendamine, jaotamine ja kasutamine veetase (veeseis) ­ veekogu või -juhtme vabapinna kõrgus valitud rõhtpinna või merepinna suhtes veevarud (veeressursid) ­ mingi piirkonna pinna- ja põhjav koguhulk, mida on võimal kasut vesiehitis ­ jõe-, järve-, mere- või põhjav kasutamist võimald või vee purustavat toimet tõkestav rajatis. vesikond ­ valglate majandamise põhiüksuseks määratud, üht või mitut naabervalglat

Maateadus → Hüdroloogia
266 allalaadimist
Keskkonnaõigus
31
doc

Keskkonnaõigus

tähenduses, strat arengukava riigieelarve seaduse tähenduses või muu kava, programm või strateegia, mille kehtestab Riigikogu, Vabariigi Valitsus, valitsusasutus, maavanem või KOV organ õigusaktiga. KM strat hindamist korrald strat plan.dok koostamise käigus enne selle kehtestamist õigusaktiga, kui see dokument: 1) koost põllumaj, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi, jäätmekäitluse, veemaj, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas ja selle alusel kavandatakse olulise KMga tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise KMga; 2) on üleriigiline, maakonna või üldplaneering; 3) on detailplaneering, mille alusel kavandatakse olulise KMga tegevust; 4) on aluseks tegevusele, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale olulist mõju.

Õigus → Õigus
318 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun