13.mail 1925 moodustati allüksus Miinisadama Sõjalaevastiku baas ja pärast sadama süvendamist hakkasid siin baseeruma kõik Merejõudude laevad. Iseseisvate üksustena formeeriti Merejõudude Baas ja Sõjasadam alates 1. aprillist 1927. 24.veebruaril 1928. aastal heisati laevadele esmakordselt Eesti mereväe lipud. 1934. aastaks suudeti lõpetada kõige olulisemad tööd Sõjasadama väljaehitamisel: kaid lõplikult välja ehitatud, sisse toodud aurutorustik ja veemagistraal, elekter, ehitatud kaks raudteeliini, ehitused remonditud ja sisustatud , sh laevaremonditöökoda, torpeedode ja akumulaatorite töökoda, laod, suurtüki-, miini- ja mehaanika õppeklassid, spordisaal, pesumaja. 1940. aastal koosnes Merejõudude Baas üld-, miini-torpeedo-, suurtüki-, tehnika- ja majandusjaoskonnast ning sõjasadamast koos abilaevastikuga. 17. juunil 1940. aastal kell 7.40 vallutas Punalipulise Balti Laevastiku valvevalitsuse koondpataljon Miinisadama ja laevastiku
Käivituse edukust kontrollitakse siibri ees oleva survereleega 7. Kui torustikus on tekkinud surve, annab relee signaali siibri avamiseks, kui seda pole, siis pumbamootori väljalülitamiseks. 1 asünkroonmootor 2 tsentrifugaalpump 3 veemagistraal 4 siibri elektriajam 5 siibri elektromagnetiline ajam 6 tagasivooluklapp 7 surverelee 8 veerelee 9 kulumõõtja
annaabi.ee 
