Kapillaarvee liikumist mõjutavad ka temperatuur ja mulla niiskus. Mida kõrgem on mulla temperatuur ja niiskus, seda kiiremini vesi liigub. Kuivas mullas takistab ka õhk kapillaarvee liikumist. Ka mulla struktuur avaldab siin oma mõju. Sõmera struktuuriga mullas on suuremad poorid, seega kapillaarjõud ja ka kapillaartõus on väiksemad kui struktuuritus mullas. 10. Milline on erinevate pinnaste veeloovutustegur, ehk kui palju on nendes vaba vett? Mida sellest saab järeldada? Mulla veeloovutuseks nimetatakse vee äravalgumist mullast raskusjõu mõjul. Ära valgub see osa veest, mis on mullas üle väliveemahutavuse ehk mida muld ei ole võimeline kapillaarjõududega endas hoidma. Veeloovutust iseloomustab veeloovutustegur, mis näitab, mitu protsenti mulla ruumalast moodustab mullast väljavalgunud vesi, kui muld oli veega küllastunud täieliku veemahutavuseni. Veeloovutusteguri ligikaudseteks väärtusteks on saadud näiteks liival 15...25%, saviliival 10...15%, liisavil 7..
..0,3 m-ni. Kapillaarvee liikumist mõjutavad ka temperatuur ja mulla niiskus. Mida kõrgem on mulla temperatuur ja niiskus, seda kiiremini vesi liigub. Kuivas mullas takistab õhk kapillaarvee liikumist. Ka mulla struktuur avaldab siin oma mõju. Sõmera struktuuriga mullas on suuremad poorid, seega kapillaarjõud ja ka kapillaartõus on väiksemad kui struktuuritus mullas. 6)Milline on erinevate pinnaste veeloovutustegur, ehk kui palju on nendes vaba vett? Mida sellest saab järeldada? Mulla veeloovutuseks nimetatakse vee äravalgumist mullast raskusjõu mõjul. Ära valgub see osa veest, mis on mullas üle väliveemahutavuse ehk mida muld ei ole võimeline kapillaarjõududega endas hoidma. Veeloovutust iseloomustab veeloovutustegur, mis näitab, mitu protsenti mulla ruumalast moodustab mullast väljavalgunud vesi, kui muld oli veega küllastunud täieliku veemahutavuseni. Veeloovutusteguri ligikaudseteks väärtusteks on saadud näiteks liival 15...25%, saviliival 10...15%, liisavil 7..
annaabi.ee 
