Hiiumaa
Kevaded on
külmemad kui mandril ja sügised soojemad.
Veestik on Hiiumaal nõrgalt arenenud, sest sademete hulk on väike. Kõige pikemad jõed
on Luguse jõgi(21 km ), Nuutri jõgi(11 km ) ja Vanajõgi(8 km ).
Kõige suurem kinnikasvavate seisuveekogude kogum saare siseosas on madalas soises
ümbruses asuv Tihu järvestik, mille moodustavad Tihu Suurjärv, Tihu keskmine järv ja Tihu
kolmas järv. Need järved on kaitse all, neil on suur tähtsus veelinnustike tõttu.
Tahkuna poolsaare keskosas asuvad kinnikasvanud Tahkuna Suurjärv, Kuusik järv ja
Kodeste järv.
Looduskaitse:
Hiiumaa laiud ja Käina laht (17 700 ha), mis moodustavad kauni maastiku,
tervikökosüsteemid. Rändeaegadel kohtab seal valgepõsk-laglet, pesa on teinud sinna ka
merikotkas.
Hiiumaa laidusid külastavad viigerhülged, kellele need on üheks tähtsamaks
koondumiskohaks Väinameres. Käina laht on tähtis kalade (siia, vimma, haugi,
annaabi.ee 
