Muinas- ja tänapäeva eestlased
taluomanik ise ja ei keegi muu. Sarnaseks võib ehk ka lugeda ennustamise kunsti. Tõsi küll,
igal ajal on selleks omad moodused ja viisid kuid põhimõte on see, mis jääb. Vanad eestlased
pidasid ennustamist väga tänuväärseks ning tulemusi võeti täie tõsidusega. Palju pole
muutunud ka tänapäeval. Oleme siiski rahvas, kes tõsimeeli usub horoskoope ja muud
nõiatarkust. Samamoodi, nagu meil praegu, olid vanadel eestlastel oma NõiaIntsud ja Pendli
Veeliksid.
Samad on ka vanasõnad, mida tihtilugu kasutame. Kõik need mõtteterad tasa
sõudjatest ja kaugele jõudjatest on meie esivanemate ajusagarate raske töö viljad. Sarnaselt
neile me usume vanasõnadesse ja tuleb tunnistada alatasa leiavad need ka erinevate
sündmuste läbi kinnitust.
Meie kallid esivanemad ülistasid loodust. Loodus oli midagi püha. Seda kummardati
ja ausatati isegi rohkem, kui iseendid. Kurb on tunnistada, et tänapäeval me enam nii ei saa
annaabi.ee 
