LAEVA UJUVUS
Meie laevaehituse praktikas kasutati
peamiselt pindalade integreerimisel trapetsvalemit e. Bezout' teoreemi ja
harvem Tsebõsevi arvutusvalemeid, läänes oli levinenum Simpsoni
arvutusvalemite komplekt. Trapetsvalemiga võrreldes on teised täpsemad,
kuid nõuavad täiendavaid või keerukaid ordinaate ja kordustegureid. Raalide
ajastul on lihtordinaatide hulk trapetsvalemi puhul olematu ja täpsus igati
rahuldav, kui kasutada näiteks MS Excelit. Kas sisestada 150 m pikkuse
laeva veeliinitasand 11 ordinaadiga (näiteks õppetöös) või 151 ordinaadiga
projekteerimisel, ei ole MS Excelile oluline ainult algandmete sisestamise
aeg vähe pikeneb. Loomulik, et 11 ordinaadiga arvutatud pindala on umbes
0,8 % väiksem tegelikust.
Eeldades, et laeva mistahes veeliinitasand on määratud 11 ordinaadiga, s.t.
laev on joonisel 10 võrdseks osaks jaotatud, seega n = 10 ja kaarte
vahesamm on L = LPP/n saame koostada arvutuseks trapetsvalemi
L
2
annaabi.ee 
