Sõltuvalt reljeefist ja taimedest on veevoolud: a) pinnavool b) pindmine äravool Pinnasesse liikuvat voolu nimetatakse infiltratsiooniks (1). Pinnasesse liikumisel tekivad erinevad veed. Kõigepealt mullavesi (A), siis pinnase vesi (B). Vettkandva ja vettpidava pinnase vahel tekib põhjavesi.Infiltreeriv vesi jõuab kas põhjavette või moodustab pinnasevee.Pinnasevee pidev veehorisont on kasutusel kaevudes. Jõed ja järved moodustavad pinnavee. Veeliigi tähtsus sõltub reljeefist, pinnasest, taimkattest, pinnkaldest. Liivase pinnase puhul on infiltratsioon kõige suurem. Sõltuvalt vee liigist mis formoleerub tekib ka vastav keemia. Infiltreeruv vesi on alati puhtam kui on pindmine äravoolu vesi. Kui on tegemist taimestikuga siis eristatakse ka veel võravoolu. Võravool on alguses alati väiksem kui algetapis. Samuti muutub ka seoses taimestikuga veekeemia. Kuivdepositsioon on ladestunud lehteda pinnale st
milleks on vesi ja süsihappegaas. Taimede hingamisprotsessi võib väljendada järgmise skeemina: C6H12O6 + 6 O2 - > 6 CO2 + 6 H2O + 674 kcal [4] 3.2 Akvaristikas kasutatavad veeliigid Kuna enamik toaakvaariumides kasvatatavatest kaladest pärinevad subtroopilistest või trooplistest piirkondadest, ei ole kõiki vajalikke tingimusi rahuldavat vett meil looduses tavaliselt olemas. Seepärast tuleb vajaliku koostisega akvaariumivesi valmistada mitme looduses olemasoleva veeliigi omavahelise segamise teel, looduslike veeliikide keemilise koostise muutumise või siis madala soolasisaldusega veele või destilleeritud veele vajalike komponentide juurdelisamise teel. [5] 1. Loodulikud veed 1) atmosfääriveed veed, mis leiduvad atmosfääris veeauru ja jääkristallide näol ning mis satuvad maapinnale vihma või lumena. Tööstuskeskustest eemal asuvates kohtades sisaldab atmosfäärivesi lahustunud lisanditena tavaliselt ainult õhus
annaabi.ee 
