Nahkhiirte arvukus Laagri püsielupaigas
Toidujahile suundub veelendlane orienteeruvalt 30 minutit pärast päikeseloojumist.
Peamiseks toiduks on ehmestiivalised, ühepäevikud, kahetiivalised ning muud
putukad, keda on võimalik püüda veepinnalt. Saagi püüdmiseks kasutab veelendlane
oma suuri käppi püüdmiskonksudena või sabalennust kühvlina (MacDonald, Barrett,
2002).
Toitu otsides on veelendlase lend aeglane, väristades lennu ajal ühtlaselt tiibu.
Tiigilendlane kallutab ennast lennates ja saagi püüdmisel küljele, veelendlasele selline
käitumine omane ei ole. Peale suuruse on ka see üheks suuremaks eristustunnuseks
(Masing, 2001).
Elukohaks veelendlasel on hõredad metsad ja kaldapuistud, mis asuvad valdavalt
tasasel maastikul. Veelendlase pesitsuspaigad asuvad sageli veekogude vahetus
läheduses (MacDonald, Barrett, 2002).
Veelendlase sigimisperioodi jooksul kogunevad metsas elavad loomad
mitmeharulistesse puuõõnsustesse, rähni aukudesse või kaljulõhedesse (Kapfer jt,