Päikesesüsteemid referaat
Kokkutõmbumise jätkudes koondus enamus ainest udukogu keskpunkti ja muutus kasvava
rõhu tõttu ka kuumemaks. Sellest tsentraalosast oligi saamas Päike.
Miljonite aastate pärast muutus pöörleva ketta aine klombiliseks. Need klombid jätkasid
kasvamist ja liitumist ning mõni neist said piisavalt suureks, et olla planeet.
Kuna ketta sisemine piirkond muutus liiga kuumaks, siis suutsid tahke oleku säilitada vaid
kivimid ja metallid. Ei saanud moodustuda jää ja gaasid ei saanud veelduda. Seetõttu on ka
siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss kivimimaailmad.
Kaugemal oli temperatuur aga madalam, mistõttu erinevad jäätüübid said kujuneda.
Päikesesüsteemi keskmises levilas hakkasid domineerima gaasilised Jupiter ja Saturn, aga
veidi väiksemad planeedid nagu Uraan ja Saturn keskmest veelgi kaugemal.
Samal ajal olid noore Päikese südamikus alanud ühinemisreaktsioonid, mis tõi kaasa tohutu
energiakoguse vabanemise