Eksam rannikuprotsessid
Rand randla, maismaa osa. Keskmise rannajoone veepiir ja aju- e
ründeveega kaasneva tugevaima tormilaine mõjupiiri vahel paiknev randla
maismaaosa.
Rannak randla veealune osa. Ulatub keskmisest rannajoonest
sügavuseni, kus kus lainete mõju merepõhjale lakkab. Lainetus mõjutab
merepõhja 1/2 - 1/3 lainepikkusega võrdse sügavuseni. Et Läänemeres on
täheldatud kuni 100m pikkuseid laineid, võib nende mõju ulatuda 50m
sügavuseni. Rannakut nimetatakse ka veelauseks rannanõlvaks.
Ajurand ranna maapoolne osa, mida tugevaim lainetus mõjutab vaid
ajuvee tingimustes.
Pagurand rannaku rannapoolne osa, mis paguveega ajutiselt kuivaks
jääb.
Rannajoon ehk veepiir (kindel, katastritel ära määratud, seotud
reeperitega)
Randlate hüppeline areng. Põhjused ja tagajärjed.
Soe talv,ilma jääta, kõrge veetaseme tõus.
Üldiselt on hüppeliseks arenguks vaja erakordsete loodusnähtuste
kokkulangevust
annaabi.ee 
