· kasutage piisavalt paksu voodrilauda, soovitatav paksus on 28 mm; · kasutage tööstuslikult alusvärvitud voodrilauda; · paigaldage lauad südamikupoolega väljapoole; · vältige liiteid; · lõigake voodri alaserv veeninaks (st saagige lapikpinna suhtes u 45kraadise nurga all); · jätke välisvoodri taha u 2225 mm alt ülesse avatud tuulutusvahe; · sokli kõrgus peaks olema selline, et välisvoodri alaserv jääks maapinnast vähemalt 300 mm kõrgusele; · korralikud akende veelauad ja liistud/piirdelauad; · töötavad vihmaveerennid ja äravoolutorud; · räästa laius vähemalt 300 mm, eelistatult 600 mm; · välisvoodri regulaarne hooldusvärvimine. VÄLISVOODRILAUAD Puit on võimeline ühtlustama ilma vaheldumisest tingitud niiskus- sisalduse muutusi seda paremini, mida paksem materjal on. Seega on niiskusest tingitud muutused ja võimalik pragunemine seda väik- semad, mida paksemat voodrilauda kasutatakse. Välisvoodrilaua
· kasutage piisavalt paksu voodrilauda, soovitatav paksus on 28 mm; · kasutage tööstuslikult alusvärvitud voodrilauda; · paigaldage lauad südamikupoolega väljapoole; · vältige liiteid; · lõigake voodri alaserv veeninaks (st saagige lapikpinna suhtes u 45kraadise nurga all); · jätke välisvoodri taha u 2225 mm alt ülesse avatud tuulutusvahe; · sokli kõrgus peaks olema selline, et välisvoodri alaserv jääks maapinnast vähemalt 300 mm kõrgusele; · korralikud akende veelauad ja liistud/piirdelauad; · töötavad vihmaveerennid ja äravoolutorud; · räästa laius vähemalt 300 mm, eelistatult 600 mm; · välisvoodri regulaarne hooldusvärvimine. Välisvoodrilauad Puit on võimeline ühtlustama ilma vaheldumisest tingitud niiskussisalduse muutusi seda paremini, mida paksem materjal on. Seega on niiskusest tingitud muutused ja võimalik pragunemine seda väiksemad, mida paksemat voodrilauda kasutatakse. Välisvoodrilaua soovitatav paksus on 28 mm.
olevad antennikaablid, seina poole kaldu olevad elektrikaablid), vt. Joonis 2.30 ülal; läbi katuse seinale valguv vesi (sh. lumesulavesi), vt. Joonis 2.30 all vasakul; madalast soklist põhjustatud maapinnalt seinale pritsiv vesi, vt. Joonis 2.29 paremal; või seina äärde kuhjunud lume sulamisest seina valguv vesi, vt. Joonis 2.30 all paremal; pinnasest, soklist või vundamendist seina imenduv vesi. Akna veelauad ja -plekid peavad kaitsma liigvee tungimise eest kande-konstrukt- sioonidesse ning on seetõttu väga olulise tähtsusega. Uuritud hoonetest olid aknaplekid lagunenud või puudusid hoopis (oli vaid puitliist akna all) 32 % juhtudest. Sageli oli akna veeplekk kinnitatud aknalengi peale nii, et pleki ja lengi vahele pääses vesi. Aknaalused piirkonnad, vt. Joonis 2.31 olid seinte alaosa kõrval üheks teiseks enim kahjustunud piirkonnaks. Kuigi ka vanemate ehitusmääruste (Ehitusseadus 1937)
annaabi.ee 
